Suurbritannias Essexi krahvkonnas Stanford Riversis kasutab elanik omatehtud kaamerasüsteemi, et jälgida küla läbival A113 teel kiiruseületamisi. Süsteem tuvastab sõidukite liikumiskiiruse, saadab andmed automaatselt juhtpaneelile ning koostab nende põhjal sotsiaalmeedia- ja veebipostitusi.

Kiiruseületajaid ei esitata allika kirjeldusel tuvastataval kujul, kuid projekti veebilehel on loodud niinimetatud „Wall of Shame“ ehk „häbisein“. Eesmärk on juhtida tähelepanu küla läbiva liikluse kiirusele ja anda kohalikele võimudele täiendavat infot.

Kuidas süsteem töötab?

Väike kaamera hindab sõiduki kiirust selle põhjal, kui pika vahemaa auto kahe kaadri vahel läbib. Kui sõiduk ületab külas kehtivat 30 miili tunnis piirkiirust, liigub salvestatud info andmetabelisse ja sealt edasi A113 Speederboti veebilehele.

Allika järgi tuvastas süsteem ühe päeva jooksul 1377 kiiruseületajat. Projekti looja sõnul võisid mõned juhid liikuda kuni 60 miili tunnis. Tema hinnangul on see kitsastes kohtades paikneval teel ja väikese küla kontekstis tõsine probleem.

Kord tunnis valitakse välja kõige suurem registreeritud kiiruseületamine ning sellest tehakse postitus veebilehele ja sotsiaalmeediasse. Enne avaldamist kontrollib looja pildid üle. Näod, numbrimärgid ja selgelt äratuntavad sõidukid eemaldatakse või jäetakse avaldamata.

Andmed jõuavad ka kohaliku nõukoguni

Stanford Riversi koguduse nõukogu liige John Adams ütles, et nõukogu on elaniku töö eest tänulik. Tema sõnul kasutati kogutud andmeid, et hinnata, millistel kellaaegadel on probleem kõige suurem ning millal võiks politsei liiklust kontrollida.

Projekti looja rõhutas, et eesmärk ei ole inimesi individuaalselt paljastada ega neid internetis taga kiusata. Ta ütles, et kui keegi leiab veebilehelt pildi, millega ta rahul ei ole, võib paluda selle eemaldamist ning taotlusi kaalutakse.

Elaniku sõnul käsitletakse kiiruseületamist vahel ohvrituna kuriteona, kuigi selle tagajärjed võivad tema hinnangul inimeste elu tõsiselt mõjutada. Järgmise sammuna soovib ta projektiga teha koostööd politseiga.

Tehnoloogia ja privaatsuse piirid

Essexi politsei ei ole projekti otseselt heaks kiitnud ega hukka mõistnud. Politsei esindaja sõnul võivad kiirusevaatlejate täiendavad andmed aidata ressursse paremini suunata.

Samal ajal võib avalikku ala filmiv kodune turvakaamera kuuluda andmekaitsenõuete alla. Allika kirjeldusel võivad juhtide anonüümseks muutmine ja tuvastatavate detailide eemaldamine neid privaatsusriske vähendada, kuid see ei tähenda automaatselt, et kõik andmekaitseküsimused on lahendatud.

Juhtum näitab, kuidas suhteliselt lihtne kaamera, andmetöötlus ja automaatne sisuloome võivad muuta kohaliku liiklusprobleemi nähtavamaks. Samuti tõstatab see küsimuse, kuidas tasakaalustada avalikku huvi, liiklusohutust ja inimeste õigust privaatsusele.

Mida edasi jälgida?

Jälgida tasub, kas projekt jõuab ametlikuma koostööni politseiga, kuidas käsitletakse kogutud andmete privaatsust ning kas anonüümne avalikustamine mõjutab liikluskäitumist.

Algallikas: bbc.com