AI abil loodud meemitegelane Tung Tung Tung Sahur ehk Triple T on muutunud internetinähtusest rahvusvahelise õigusvaidluse keskpunktiks. USA-s arutatav juhtum puudutab küsimust, kellele kuuluvad õigused tegelasele, mille loomisel kasutati tehisintellekti, kuid mille ülemaailmse tuntuse kujundas suuresti veebikogukond.

Vaidlus ei puuduta ainult üht veidrat internetitegelast. See võib aidata täpsustada, kus lõpeb inimese loominguline panus ja algab AI loodud materjal ning kuidas jaguneb majanduslik kasu originaallooja, vahendajate ja fännide vahel.

Meemitegelasest üleilmseks kaubaks

Tung Tung Tung Sahuri lõi 2025. aastal Indoneesia teismeline, kes kasutab nime Noxa. Tegelase loomisel kasutati OpenAI pildigeneraatorit. Kujutis põhineb kentongan’il, Kagu-Aasias kasutataval trummil, millega äratatakse ramadaani ajal inimesi varahommikuseks eineks.

Naeratava näo ja tühja pilguga kepitaoline tegelane kuulub niinimetatud “Italian brain rot’i” meemimaailma. Sellesse žanri kuuluvad ka näiteks baleriinist kohvitassipeaga Ballerina Cappuccina ja tossudes hai Tralalero Tralala. Tegelased on levinud YouTube’is ja TikTokis, jõudnud fännikunsti, animatsioonidesse ning erinevatesse toodetesse. Triple T kujutist on kasutatud muu hulgas mänguasjadel, parfüümil ja kleebistel ning tegelane peaks jõudma ka Fortnite’i mängusisese esemena.

USA kohtus põrkuvad kaks õiguskäsitlust

Vaidlus sai alguse mängust “Steal a Brainrot”, mille avaldas Do Big Studios Robloxile. Mängus kasutati tuntud brain rot’i tegelasi, sealhulgas Tung Tung Tung Sahurit. Mementum, Noxat esindav Prantsuse loomeagentuur, saatis mängu omanikele eemaldamisnõude. Tegelane võeti esialgu mängust välja, kuid läbirääkimised ei viinud kokkuleppeni.

Seejärel esitasid Do Bigiga seotud ettevõtted USA-s hagi, väites, et Mementumi nõutud õigused ei kehti. Nende seisukoha järgi eeldab autoriõiguse kaitse inimese loomingulist autorlust ning puhtalt AI loodud materjal sellele kaitsele ei kvalifitseeru.

USA autoriõiguse amet on 2025. aasta raportis leidnud, et kaitse võib hõlmata inimautori originaalset loomingut ka siis, kui töö valmimisel on kasutatud AI-d. Samas ei laiene kaitse puhtalt tehisintellekti loodud materjalile või tööle, mille väljenduslike elementide üle ei olnud inimesel piisavat kontrolli. Konkreetset piiri tuleb raporti järgi hinnata juhtumipõhiselt.

Do Bigi esindajad väidavad, et Triple T loomisel kasutatud panus oli liiga napp, et anda alust autoriõigusele. Mementumi eraldi Prantsusmaa kaubamärgivaidluses esitatud dokumendid kirjeldavad tegelase kujunemist umbes 15 minuti jooksul seitsme juhise abil. Mementumi poolel rõhutatakse samal ajal, et eesmärk ei ole käsitleda küsimust üksnes USA autoriõiguse kaudu. Agentuur on kasutanud ka Euroopa Liidu digiteenuste õigusraamistikku ning taotlenud tegelase mängust eemaldamist.

Kas meem kuulub loojale või kogukonnale?

Õigusliku vaidluse kõrval on küsimus ka kultuuriline. Mõned brain rot’i sisuloojad leiavad, et tegelaste väärtus tekib kollektiivselt: algne kujutis muutub tuntuks tänu kümnetele või sadadele videotele, töötlustele ja fänniloomingule. Sellest vaatenurgast võib ühe looja ainuõigus piirata kogukonda, mis tegelase tegelikult üleilmseks muutis.

Mementumi kaasasutaja Eben Jeda leiab vastupidi, et internetipõhise loomingu autorid jäävad sageli loodud väärtusest kõrvale. Tema hinnangul võib brain rot olla varajane ja nähtav näide laiemast muutusest, kus veebis sündinud looming levib kiiresti üle maailma, kuid selle algataja majanduslik roll jääb ebaselgeks.

Miks see on oluline AI kasutajatele?

Juhtum võib pakkuda suuniseid kõigile, kes kasutavad tehisintellekti tegelaste, visuaalide või brändimaterjalide loomisel. Cornelli õigusteadlase James Grimmelmanni hinnangul võib kohtulahend täpsustada, milline AI-ga seotud looming on autoriõigusega kaitstav, ning kujundada edasisi tavasid.

Praktiliseks õppetunniks võib kujuneda loomisprotsessi dokumenteerimine: milliseid juhiseid kasutati, milliseid tulemusi valiti ja milliseid loomingulisi muudatusi inimene tegi. Samuti tuleb arvestada, et veebis kiiresti leviva sisu puhul võivad eri riikide autoriõiguse, kaubamärgi- ja platvormireeglid üksteisega kattuda.

Mida edasi jälgida?

Tähelepanu tasub pöörata USA kohtuasja arengule, Mementumi võimalikele kaubamärginõuetele ning sellele, kas juhtum kujundab uusi arusaamu AI abil loodud tegelaste omandiõigusest ja kasutustingimustest.

Algallikas: The Guardian AI