Turundusorganisatsioonides hinnatakse üha rohkem töötajaid, kes loovad kohandatud GPT-sid, agente ja automatiseeritud töövooge. Algallika hinnangul võib selline suund viia olukorrani, kus AI kasutamine tähendab vaikimisi just millegi ehitamist. Samal ajal vajavad ettevõtted ka inimesi, kes oskavad valmis tööriistu eesmärgipäraselt kasutada, nende tulemusi hinnata ja süsteemide toimimist jälgida.

Teema keskne küsimus on, kas kõik turundajad peaksid olema AI-arendajad või peaks organisatsioon väärtustama erinevaid rolle. Kõik töötajad ei pea tingimata tehnoloogiat üles ehitama, et sellest kasu saada.

AI kasutamine ei tähenda alati ehitamist

Algallikas seostab praegust olukorda varasema internetiajastuga, mil paljudele öeldi, et ühel päeval hakkavad kõik HTML-i kirjutama. Tegelikkuses kasutasid paljud inimesed veebitehnoloogiat ilma seda ise arendamata. Sama võib juhtuda ka tehisintellektiga: enamik kasutajaid rakendab teiste loodud tööriistu, mitte ei ehita neid nullist.

Artiklis toodud näide kirjeldab inimest, kes pöördus AI poole, kui tema külmik lakkas töötamast. AI ei loonud tema jaoks uut rakendust, vaid aitas probleemi diagnoosida, leidis remondivideo ja aitas seadme korda saada. Selle kasutusviisi väärtus seisnes praktilises abis, mitte uue tehnilise lahenduse loomises.

Organisatsioonid nihutavad ootusi

Mõnes ettevõttes on AI kasutamisest saanud töötajate hindamise osa. Algallika toob näiteks Shopify tegevjuhi 2025. aasta aprillis töötajatele saadetud sõnumi, mille järgi peetakse ennetavat AI kasutamist baastaseme ootuseks. Samuti mainitakse Accenture’i seost AI kasutamise ja edutamisvõimaluste vahel.

Ettevõtetes, millega loo autor kokku puutub, on ootused liikunud pelgalt AI kasutamiselt selle abil millegi ehitamisele. Töötajatelt oodatakse näiteks kohandatud GPT-sid, agente või CRM-i ja e-posti platvormi ühendavaid automatiseeritud töövooge. Kui inimene neid ei loo, võib see jõudluse hindamisel nähtavaks saada.

Selline mõõdik võib aga mõjutada käitumist. Dataiku uuringus, milles osales 685 CIO-t, nõustus 84% vastanutest, et töötajad loovad AI-agente ja -rakendusi kiiremini, kui IT suudab neid hallata. 72% ütles, et nad ei suuda usaldusväärselt kontrollida, kas loodud agendid annavad soovitud tulemusi. Need andmed pärinevad algallikas viidatud uuringust.

Builder’i kultuuri varjukülg

Kirjutise autor kasutab mõistet „ehitajate monokultuur“, et kirjeldada olukorda, kus värbamisel, koolitamisel ja edutamisel eelistatakse peamiselt uuendusmeelseid, riskialteid ja tühjalt lehelt alustamist nautivaid inimesi. Need omadused võivad olla AI-lahenduste loomisel väärtuslikud, kuid nende ainusena eelistamine võib jätta teised vajalikud rollid tagaplaanile.

AI tööriistad vajavad ka kasutuselevõttu, kvaliteedikontrolli, jõudluse jälgimist ja igapäevast rakendamist. Lisaks võivad aeglasemad kasutuselevõtjad tuua meeskonda kriitilist vaadet ja hoida alles inimliku puudutuse, mida täielikult automatiseeritud töövoogudes võib nappida.

Turundusjuhile tähendab see vajadust eristada vähemalt kolme asja: kes loob AI-lahendusi, kes neid käigus hoiab ja kes oskab neid oma töös tulemuslikult kasutada. Kõigile sama ootuse seadmine võib suurendada prototüüpide hulka, kuid mitte tingimata nende tegelikku mõju. Algallika autor märgib, et ehitajakeskne kultuur võib kiiresti uusi ideid käivitada, kuid jätta samal ajal maha hulga lõpetamata või vähese kasutusega lahendusi.

Mida edasi jälgida?

Jälgida tasub, kuidas ettevõtted kujundavad AI-ga seotud tööootusi ja hindamiskriteeriume ning kas nad väärtustavad lisaks lahenduste loomisele ka nende turvalist haldamist, mõõtmist ja praktilist kasutamist.

Algallikas: MarTech AI