Hiina tehisintellektimudelid jõuavad lääne ettevõtete ja avalike asutusteni sageli väga madala hinnaga või tasuta. The Guardiani analüüs leiab, et sellise pakkumisega võivad kaasneda riskid, mida pelk litsentsitasu võrdlus ei näita: küsimused andmete käitlemise, poliitilise tsensuuri, küberturvalisuse ja tehnoloogilise sõltuvuse kohta.
Arutelu keskmes on muu hulgas DeepSeeki ja Xiaomi arendatavad „avatud kaaludega” mudelid. Need võimaldavad kasutajatel võtta mudeli põhikomponendid enda kontrolli alla ning kohandada neid oma vajadustele, ilma et peaks tasuma kallist pidevat litsentsitasu.
Odavus ei tähenda väikest mõju
Artikli autori hinnangul meenutab Hiina AI levik varasemat debatti Hiina elektriautode üle. Tarbijatele on madal hind atraktiivne, kuid samal ajal võib Hiina riigi toetatud ekspordistrateegia suurendada sõltuvust välismaistest tarnijatest ja nõrgendada kohalikke tööstusi.
AI puhul on võimalik mõju veel laiem, sest mudeleid saab kasutada ettevõtete töövoogudes, avalikes teenustes ja otsustusprotsessides. Kui kriitilised süsteemid hakkavad toetuma välisele tehnoloogiale, võib tarnija mõju ulatuda kaugemale tavapärasest tarkvaralepingust.
Oma serveris majutamine ei lahenda kõiki probleeme
Üks avatud mudelite peamisi eeliseid on võimalus neid ise majutada. See võib vähendada vajadust saata päringuid välisele pilveteenusele, kuid The Guardiani loos intervjueeritud Ross Burley Centre for Information Resilience’ist hoiatab, et kohapealne majutamine ei kõrvalda automaatselt poliitilist tsensuuri ega paranda mudeli turvapuudujääke.
Loos viidatud USA riikliku standardi- ja tehnoloogiainstituudi ehk NISTi hindamine leidis autorite sõnul allalaaditud DeepSeeki mudelites poliitilise tsensuuri tunnuseid. See tähendab, et mudeli paigutamine Suurbritannias asuvasse taristusse ei pruugi iseenesest muuta selle vastuseid poliitiliselt neutraalseks.
Burley hinnangul tuleks olla ettevaatlik, kui Pekingi poliitilised piirangud hakkavad mõjutama süsteeme, millele ettevõtted ja avalikud teenused toetuvad info hankimisel ning otsuste tegemisel.
Andmed ja geopoliitiline sõltuvus
Artikkel juhib tähelepanu ka DeepSeeki veebichatboti andmekäitluse tingimustele. Selle poliitika järgi kogutakse kasutajate sisestatud päringuid ja üles laaditud materjale ning isikuandmeid töödeldakse ja säilitatakse Hiinas. Tingimused lubavad andmeid avaldada Hiina ametiasutustele.
Oxfordi ülikooli AI-professor Michael Wooldridge peab seetõttu mõistlikuks eeldada, et vestlusrobotisse sisestatud andmed võivad jõuda Hiina riigini. See ei tõesta, et iga kasutaja sisendit selliselt jagatakse, kuid tõstatab küsimuse, millist infot tohib sellistesse teenustesse üldse sisestada.
Autori käsitluses on Hiina AI laiemalt osa Pekingi majanduslikust ja geopoliitilisest strateegiast. Hiina mudelite levik võib suurendada riikide ja ettevõtete sõltuvust sealsest tehnoloogiast, samal ajal kui lääneriigid võistlevad oma mudelite arendamisel ning otsivad tasakaalu turvalisuse, hinna ja innovatsiooni vahel.
Mida see tähendab AI kasutajale?
Ettevõtete ja organisatsioonide jaoks tähendab see, et AI-mudelit ei tasu hinnata ainult jõudluse või hinna põhjal. Enne kasutuselevõttu tuleks vaadata, kus andmeid töödeldakse ja säilitatakse, millised on teenuse kasutustingimused, kas mudelit saab sõltumatult auditeerida ning kuidas käsitletakse tundlikke või regulatsioonidega kaitstud andmeid.
The Guardiani analüüs toetab seisukohta, et Suurbritannia peaks odava Hiina AI suhtes olema ettevaatlik, samal ajal piirama ka USA suurte mudelitega seotud riske ning toetama Euroopa ja kodumaiseid alternatiive. Tegemist on autori ja loos kõnelevate ekspertide hinnangutega, mitte üksmeelse poliitilise seisukohaga.
Mida edasi jälgida?
Jälgida tasub seda, kuidas hinnatakse avatud kaaludega mudelite turvalisust, millised andmekaitse- ja hankereeglid nende kasutamisele kehtestatakse ning kas Euroopa ja teised piirkonnad suudavad pakkuda konkurentsivõimelisi alternatiive.
Algallikas: The Guardian AI

Kommentaarid (0)