UCLA teadlased ehitasid PhoneBoti – umbes 48 sentimeetri kõrguse humanoidroboti, mille juhtimise keskmes on Android-nutitelefon. Projekt näitab, kuidas vananenud tarbijatehnoloogia võib leida uue kasutuse robootikas, kus väiksemad laborid ja õppijad otsivad taskukohaseid viise füüsilise tehisintellekti katsetamiseks.

PhoneBot ei ole veel üldotstarbeline robot, kuid suudab kõndida, kere pöörata ja pärast kõhuli kukkumist end uuesti püsti ajada. Lisaks UCLA lahendusele käsitleb sama robootikauudiste ülevaade puutetundlikku robotnahka, pehmeid kiudajameid ning kasvavat vajadust koguda robotite treenimiseks andmeid päriselust.

Vana Android-telefon roboti juhtimiskeskuseks

PhoneBot kasutab liikumiseks 13 mootorit ning selle riistvara hinnanguline maksumus on umbes 400 dollarit, telefon ise sellele summale ei lisandu. Projekti juures katsetati nelja Android-telefoni, millest üks oli 2017. aasta Honor 9. Teadlased pidid arvestama ka sellega, et vanemal seadmel puudusid mõned pardal kaardistamiseks vajalikud teenused.

Roboti juhtimine hõlmab tajumist, nägemist ja liikumist. Alguses oli selle kõnnak ebaühtlane, kuid teadlased parandasid treeningut, lisades peegeldatud näiteid, kus vasak ja parem pool olid vahetatud. See aitas kontrolleril õppida tasakaalustatumat liikumist.

PhoneBotil pole käsi ning seda on treenitud kõndima tasasel pinnal. Kõnetuvastuseks ja keelemudeli kasutamiseks vajab robot eraldi sülearvutit. Seetõttu on tegemist pigem uurimis- ja õppeplatvormi kui iseseisva kodurobotiga.

Robotite puutetundlikkus liigub uude etappi

Tesla on esitanud patenditaotluse painduva puutetundliku „naha” kohta, mida võiks kujundada kumeratele pindadele, näiteks roboti pöidlale, peopesale ja sõrmedele. Taotluse järgi paikneb survetundlik materjal painduvate kihtide vahel ning puudutus muudetakse elektrilisteks signaalideks.

Dokumendis kirjeldatakse võimalust trükkida andurimustrid esmalt tasasele materjalile ja vormida koost hiljem soovitud kujule. Samas ei kinnita taotlus, et lahendus on kasutusel Optimuses või et see võimaldaks kolmeteljelist jõu mõõtmist. Tegemist on taotlusega, mitte juba antud patendiga.

Rohkem andmeid ja pehmemad robotid

Robootikaettevõtted otsivad samal ajal uusi viise, kuidas koguda treeningandmeid. Financial Timesi vahendatud info järgi rajatakse robotite „treeningsaale” ning salvestatakse inimesi igapäevaseid ülesandeid tegemas. Eesmärk on õpetada masinaid toime tulema olukordadega, mida nad varem näinud ei ole. Veel ei ole selge, kas andmete hulga kasv toob automaatselt kaasa töökindlamad robotid.

Šveitsi EPFL-i teadlased arendavad FiberMotori, niidilaadset painduvat ajamit, mida saab põimida rõivastesse. Laborikatsetes liigutasid mootorid väikest koormust ja robotisõrme ning üks prototüüp on juba õmmeldud põlve kujuga rõivasse. Lahenduse eesmärk on jaotada jõudu pehmetes eksoskelettides, virtuaalreaalsuse puutetagasisides ja kergetes proteesides ilma tavapäraste suurte hammasrataste ja ülekanneteta.

Eesti ettevõtjale, juhile ja AI-kasutajale on need arengud olulised eelkõige seetõttu, et robootika muutub järk-järgult ligipääsetavamaks. Vanade seadmete taaskasutus, simulatsioon, inimeste tegevuste salvestamine ja paindlikud materjalid võivad vähendada katsetamise kulusid. Samal ajal tuleb hinnata, millised ülesanded on päriselt automatiseeritavad ning kui palju sõltub tulemus kvaliteetsest treeningust ja töökindlast riistvarast.

Mida edasi jälgida?

Jälgida tasub, kas nutitelefonipõhised robotid muutuvad stabiilsemaks, kas puutetundlikud pinnad jõuavad päris robotiteni ning kas pehmed ajamid suudavad laborikatsetest liikuda praktilistesse töö- ja abivahenditesse.

Algallikas: therundown.ai