Kirjanik Jeanette Winterson leiab, et tehisintellekti areng ei vii paratamatult düstoopiani. Tema hinnangul seisab inimkond otsustavas hetkes, kus tehnoloogia mõju sõltub vähem masinatest endist kui majanduslikest, poliitilistest ja ühiskondlikest valikutest.

Winterson on tehisintellekti võimalikke tagajärgi käsitlenud aastaid oma ilukirjanduslikes teostes ja esseedes. Nüüd peab ta AI-d pelgalt tööriistast suuremaks nähtuseks – järgmise suure arenguhüppe osaks, mis muudab inimeste suhet töö, keha, hariduse ja tulevikuga.

Tehnoloogia ei otsusta tulevikku üksi

Wintersoni sõnul ei ole probleem iseenesest tehisintellekt, vaid viis, kuidas inimesed seda rakendavad. Ta võrdleb praegust hetke tööstusrevolutsiooniga, mil tehnoloogiline areng tõi kaasa suurema jõukuse, kuid selle hüved ei jaotunud ühiskonnas võrdselt.

Samamoodi võib AI tema hinnangul suurendada ebavõrdsust, kui selle kasutuselevõttu juhivad vananenud majandusmudelid ja arusaam, et lõputu töö on iseenesest väärtuslik. Töökohtade ja sissetulekute tulevik ei sõltu seega ainult automatiseerimise kiirusest, vaid ka sellest, milliseid reegleid ja prioriteete ühiskond rakendab.

Winterson rõhutab, et vältimatu düstoopia mõte võib juhtida tähelepanu kõrvale vastutuselt. Kui areng läheb halvasti, peab tema sõnul küsima, milliseid otsuseid tegid inimesed ja institutsioonid, mitte pidama tulemust tehnoloogia loomulikuks tagajärjeks.

Inimlikud omadused muutuvad olulisemaks

Kirjaniku arvates peaks AI-ajastul kesksele kohale jääma arusaam sellest, mis teeb inimesed inimesteks: tunded, kujutlusvõime, moraalne otsustusvõime ja oskus mõtestada oma ajalugu. Ta peab oluliseks ka inimese kehalist ja emotsionaalset kogemust, mida masinatel samal kujul ei ole.

Winterson arutleb, et tehnoloogiaettevõtete mõnes tulevikuvisioonis nähakse keha ja bioloogia piirangutena. Selline suund võib tema hinnangul viia soovini eemalduda inimese emotsionaalsest poolest. Ta ei esita seda vältimatu arenguna, kuid peab seda üheks võimalikuks ja murettekitavaks suunaks.

Samuti hoiatab ta tehisintellekti koondumise eest väheste ettevõtete ja otsustajate kätte. Kui ligipääs tehnoloogiale, teadmistele ja otsustele muutub liiga kontsentreerituks, võib AI tema sõnul kujuneda võimu koondamise vahendiks.

Miks humanitaarharidus on AI-ajastul tähtis?

Winterson peab humanitaarteaduste rolli tehisintellekti leviku ajal senisest olulisemaks. Lugemine, kirjutamine, kriitiline mõtlemine ja võime hinnata ideede mõju aitavad tema hinnangul inimestel mõista nii tehnoloogia võimalusi kui ka selle piiranguid.

Ta on samal ajal kriitiline praeguse kõrgharidussüsteemi suhtes ning leiab, et hariduse eesmärgid vajavad ümbermõtestamist. Küsimus ei ole ainult selles, kas haridus valmistab inimesi ette tööturuks, vaid ka selles, kas see aitab neil kujundada iseseisvat mõtlemist ja arusaama oma kohast maailmas.

Ettevõtjate, juhtide ja AI kasutajate jaoks tähendab see, et tehnoloogia kasutuselevõttu ei saa hinnata üksnes tõhususe või kulude kaudu. Olulised on ka andmete kvaliteet, organisatsiooni väärtused, otsuste läbipaistvus ning oskus hinnata, milliseid inimlikke oskusi ei tohiks automatiseerimise käigus kõrvale jätta.

Mida edasi jälgida?

Tähelepanu tasub pöörata sellele, kuidas jaotuvad AI kasutuselevõtu tulud ja riskid, milline roll jääb humanitaarharidusele ning kas tehnoloogia arengut suudetakse siduda laiemate ühiskondlike eesmärkidega.

Algallikas: The Guardian AI