Adtechi ettevõte Scope3 on saanud uue nime Apostra ning pööranud senise fookuse reklaamivaldkonna jätkusuutlikkuselt agentidevahelise reklaamiostu taristule. Ettevõtte eesmärk on luua neutraalne kiht, mille kaudu saaksid ostjate ja müüjate tarkvaraagendid reklaamipinda leida, tingimusi läbi rääkida ja kampaaniaid ellu viia.

ADWEEKi käsitluse põhjal on Apostra suuna keskmes küsimus, kas reklaamitööstus vajab eraldi platvormi agentide ühendamiseks või kujuneb selline võimekus välja otse olemasolevate turuosaliste ja avatud standardite kaudu.

Scope3-st Apostraks

Ettevõte alustas reklaamijatele mõeldud lahendusena, mis aitas hinnata reklaamiahela ebatõhusust ja keskkonnamõju. Hiljem lisandus töö AI-agentidega, sealhulgas brändiohutuse ning agentse reklaamiplatvormi arendamine. Uue nimega Apostra soovib ettevõte keskenduda eelkõige sellele, et tarkvaraagendid saaksid üksteisega reklaamitehingute tegemisel suhelda.

Jätkusuutlikkuse valdkond ei kao siiski täielikult. Allika sõnul jätkub see tegevus eraldi Scope3 by Apostra nime all, samal ajal kui põhifookus liigub agentsele reklaamile.

Kuidas agentne reklaamiost toimiks?

Apostra platvorm kasutab Ad Context Protocoli ehk AdCP-d, mille eesmärk on anda eri agentidele ühine suhtlusviis. Ostjaagent võiks selle kaudu otsida sobivat reklaamipinda, võrrelda pakkumisi ja pidada läbirääkimisi. Müüjapoolsed agendid saaksid omakorda esitada inventari ja tingimusi ning kampaania võiks liikuda automaatselt täitmiseni eri meediakanalites.

Ettevõtte juhi Brian O’Kelley hinnangul on platvorm viimase kolme kuu jooksul vahendanud hinnanguliselt 1,2 miljoni dollari ulatuses meediakulu. Tegevus on hõlmanud USA-d ning mitut muud turgu. Need andmed pärinevad O’Kelleylt ja kirjeldavad ettevõtte enda hinnangut, mitte sõltumatut turuülevaadet.

Standardite konkurents ja turu valmisolek

Apostra jaoks on üks olulisemaid küsimusi AdCP laiem kasutuselevõtt. Samal ajal arendab IAB Tech Lab teist avatud lähenemist, AAMP-i ehk Agentic Advertising Management Protocols standardit. Mõlemad algatused püüavad lahendada sarnast probleemi: kuidas saavad agendid reklaamivõimalusi avastada, neid hinnata, tingimusi läbi rääkida ja tehinguid teha.

See tähendab, et tehnoloogiline võimekus üksi ei pruugi tagada Apostrale keskset rolli. Kui reklaamiplatvormid ja muud turuosalised saavad avatud standardite abil oma agente otse ühendada, võib eraldi vahenduskihi väärtus sõltuda selle neutraalsusest, ulatusest ja kasutuselevõtust.

Ühe Digiday ja Optable’i uuringu järgi kirjeldas 31 protsenti küsitletud reklaamijatest, agentuuridest ja kirjastajatest oma agentse reklaami valmisolekut kui katsetavat, kuid killustunud. Veel 42 protsenti ütles, et ollakse varajases järgus, kuid liigutakse kiiresti. See viitab kasvavale huvile, kuid ka sellele, et valdkonna töökorraldus ja standardid pole veel välja kujunenud.

Miks see on reklaamivaldkonnale oluline?

Agentne reklaamiost võib muuta kampaaniate planeerimise ja täitmise vähem käsitsi juhitavaks. Eesti ettevõtete ja turundusjuhtide jaoks tähendab see eelkõige vajadust jälgida, kuidas AI-agendid hakkavad mõjutama meediapinna valikut, hinnastamist, kampaaniate kontrolli ja vastutuse jaotust.

Samas jäävad oluliseks läbipaistvus, andmekasutus, brändiohutus ja võimalus kontrollida agendi tehtud otsuseid. Enne laiemat kasutuselevõttu tuleb turul kokku leppida, milliste reeglite järgi agendid omavahel suhtlevad ning kuidas hinnata nende tehtud tehinguid.

Mida edasi jälgida?

Jälgida tasub AdCP ja AAMP standardite arengut, Apostra platvormi tegelikku kasutuselevõttu ning seda, kuidas reklaamijad ja meediapakkujad jagavad vastutust agentide tehtud otsuste eest.

Algallikas: adweek.com