Hiina aktsiaturgudel on viimastel kuudel hävinud triljonite dollarite väärtuses turuväärtust, samal ajal kui Peking ja Washington võistlevad tehisintellekti arendamise ning üleilmse mõju pärast. Langus on suurendanud küsimusi selle kohta, kas Hiina riigi toel üles ehitatud AI-sektor suudab nõrga tarbijanõudluse tingimustes kasvule vastata.

Shanghai börsi tehnoloogia- ja innovatsiooniettevõtteid jälgiv STAR 50 indeks on alates juunist langenud 40 protsenti. Suurettevõtteid koondavad teised indeksid on samal ajal kahanenud ligikaudu viiendiku võrra. Bloombergi hinnangul on Hiina aktsiaturg alates maist kaotanud umbes 2,4 triljonit dollarit.

AI-aktsiate langus mõjutab kogu turgu

Goldman Sachsi andmetel moodustavad AI-ga seotud aktsiad Hiina ja Hongkongi turgude koguväärtusest üle 40 protsendi. Seetõttu võivad tehnoloogiasektori probleemid kanduda kiiresti üle kogu kodumaisele aktsiaturule.

Üheks müügisurve põhjuseks on ettevõtete vähene kasumlikkus. Hiina valitsus on AI arendusse ulatuslikult investeerinud, sealhulgas käivitanud 60 miljardi jüaani suuruse riigi toetatud investeerimisfondi. Samal ajal on tarbijad paljudes majandusvaldkondades, sealhulgas tehnoloogias, kulutusi tagasi hoidnud. See raskendab ettevõtetel toodete ja teenuste abil piisava kasumi teenimist.

Eurasia Groupi Hiina-direktor Dan Wang ütles allikale, et ettevõtetes valitseb üldine ärevus selle üle, kas riigi toetatud mudel suudab nõrga sisenõudluse tingimustes toimida. Tema hinnangul piiravad sektorit õhukesed marginaalid, USA intressimäärade tõus ja Hiina siseturu vähene nõudlus.

Robootikast oodatakse järgmist kasvumootorit

Hiina on AI-võistluses USA-ga pööranud erilist tähelepanu robootikale ehk niinimetatud kehastatud tehisintellektile. Valitsus näeb selles võimalust tuua AI laiemalt ühiskonda ning leevendada vananeva elanikkonna ja kahaneva tööjõu mõju.

Praegu tuleb nõudlus robotite järele aga peamiselt riigiasutustelt ja teadusasutustelt. Tavakasutajate jaoks on humanoidrobotid ja robotkoerad endiselt liiga kallid või koduseks kasutamiseks vähepraktilised. Allika sõnul on robootikatootja Unitree aktsia alates kauplemise algusest augustis poole võrra langenud. Wang hindas, et kehastatud intelligentsil ei paista praegu olevat lihtsat teed massiturul kasumlikuks muutumiseni.

Välispiirangud suurendavad ebakindlust

Hiina tehnoloogiaettevõtete olukorda muudab keerulisemaks ka lääneriikide võimalik surve. USA on keelanud Hiinast pärit humanoidrobotid, viidates riikliku julgeoleku riskidele, ning kaalunud väidetavalt Hiina komponentide piiramist andmekeskustes.

Hiina majandus sõltub tugevalt ekspordist, mistõttu võivad USA piirangud mõjutada ettevõtteid, kelle kodumaine müük ei ole piisavalt tugev. Samal ajal on Peking piiranud viimastel kuudel investeeringuid välismaale ja soovinud suunata kapitali kodumaisele turule. Need sammud ei ole seni toonud kaasa oodatud investeeringute kasvu Hiina aktsiatesse.

Allika hinnangul püsib optimism mõnes teises tehnoloogiavaldkonnas, näiteks AI-uuringutes ja satelliitides, mille seos sõjaliste rakendustega võib tähendada pikemaajalist riigi toetust. Üleilmne AI-buum võib jätkuda veel vähemalt aasta, kuid Hiinal ei ole praegu lähiajal paistmas samaväärseid suuri tehnoloogiaettevõtete börsiletulekuid nagu USA-s.

Ettevõtjate ja AI kasutajate jaoks näitab Hiina juhtum, et tehnoloogia kiire areng ei taga iseenesest tugevat ärimudelit. Riiklik rahastus võib kiirendada arendust, kuid toodete tegelik nõudlus, kasumlikkus ja ligipääs rahvusvahelistele turgudele jäävad otsustavaks.

Mida edasi jälgida?

Jälgida tasub Hiina tehnoloogiaaktsiate taastumist või edasist langust, robootika tegeliku turunõudluse kujunemist, USA võimalikke uusi ekspordipiiranguid ning seda, kas Peking kuulutab välja majandust või tehnoloogiasektorit toetavaid meetmeid.

Algallikas: The Guardian AI